Alustasime oma reisi Tallinnast 27. veebruari öösel, et veeta Erasmus+ TESLA projekti raames 6-päevane reis Linzis. Minek sinna möödus ilma probleemideta ning jõudsime täpselt sinna, kuhu vaja. Kell oli veel varajane ning peale hotellis sisse seadmist avastasime võrratut Linzi ning käisime söömas Da Vinci nimelises restoranis. See oli kogu reisi vältel üks parimaid söögikohti. Päeva lõpus veetsime aega juba eelnevatest reisidest tuttavate rumeenlastega, kuid peagi mindi kurnatusest magama.

Esimesel päeva hommikul oli meie kui õpilaste time to shine. Andsime ülevaate valitud teemadest, mille olime koostanud „BBC People fixing the world” podcastide järgi. Imre Gabriel Keldu esitles teemat „Gaming for good”, mis rääkis kahest mängust, mis aitavad leida lahendusi Alzheimeri tõve ja AIDSi vastu. Maarja Runtal ja Kermo-Raiki Väli esitlesid teemat „Finland's new generation of climate heroes”, kus oli juttu Soome linna Ii elanike püüdlikusest saada Euroopa esimeseks kliima neutraalseks linnaks. Tauri Liivamägi ja Kevin Virt andsid ülevaate teemast „The device that spots fake drugs”, mis rääkis seadmest, mille abil on võimalik tuvastada ravimeid, mis teevad kahju. Päeva lõpus tutvustas Austria õpetaja meile Linzi, sealhulgas mitmeid kirikuid, kunstimuuseumit ja Doonau jõge.

Teisel päeval osalesime töötubades, mida andis meile väga tore naine. Esimeses tutvustati puuvilla. Õppisime paljut, näiteks kus seda kasvatatakse, kui palju vett selle jaoks kulub ning arutlesime puuvillafarmides töötavate inimeste tingimuste üle. Ma arvan, et see töötuba võis muuta kellegi kiirmoe ostuharjumusi. Teises töötoas anti ülevaade toidust. Meie ülesandeks oli sobitada piltidel välja toodud erinevad veekogused toiduainetega. Selle eesmärgiks oli teada saada kui palju vett tegelikult kulub millegi jaoks. Õppisime, et ühe kilogrammi liha jaoks on vaja 150 vannitäit vett. Edasi lahendasime küsimustikku Coca-Cola looja, selle päritolu ning ettevõtte kohta. See oli väga lõbus viis õppimiseks. Järgmisena võtsime paaridesse ja lahendasime töölehti ühe linna kohta, kus teada tuntud brändide toodete kätte saamine on raskendatud. Õhtul külastasime mitmeid poode ning veetsime üksteise seas aega.

Kolmandal päeval külastasime ettevõtet Stahlwelt, mis tegeleb terase tootmisega. Meile tutvustati firmast ülevaadet andvat hoonet ning siis viidi meid bussituurile tootmissektorisse. Hiljem esitleti meile seda, kuidas ettevõte soovib hakata kasutama tootmise kütusena vesinikku, et vähendada süsinikdioksiidi ja olla kliimaneutraalne. Peale seda sammusime kõrgele mäe otsa kirikusse. Eestlasliku kiire sammuga kõndisime rutuga teistest ette, kuid mida rohkem edasi, seda enam muutus teekond raskemaks. Kuid kohale me jõudsime ning peale väikest puhkust oli energiavarud taastunud ja asusime teekonnale mäest alla. Tegu oli väga sportliku päevaga ning õhtul ootas meid ees veel bowling, see nii-öelda mänguväljak oli küll mitukümmend aastat vana, kuid sellest omakorda saimegi jälle uue kogemuse.

Neljandal päeval sammusime Tabakfabrikusse. Nimest võis eeldada seda, et see tegeles tubakatoodetega, kuid ettevõte lõpetas selle tootmise aastal 2009. Nüüdseks on see koduks paljudele startup ettevõtetele, mida me saime külastada ja sealt ka osta. Mind köitis kõige enam mini-ettevõte Vresh, mille kõik tooted olid orgaanilisest puuvillast ja taaskasutatud materjalidest. Pärastlõunal sõitsime väiksesse linna Ennsi. Meile tehti seal giidituur ning räägiti linna peamistest vaatamisväärsustest. Pea iga koht, mida külastasime oli suurepärase vaatega. Võib väita, et enamikel on telefoni galerii täis just maastike pilte. Õhtul külastasime seltskonnaga mitmeid poode, et osta koju kingitusi ja meeneid.

Viimasel projektipäeval viidi meid Linzi rahvusvahelisse ärikooli. Seal rääkis Austria õpetaja meile kooli ajaloost ning tutvustas erinevaid Erasmus+ projekte, milles nad on osalenud. Seejärel läksime Ars Electronic Centrisse, kus giid seletas lahti erinevaid interaktiivseid mänge ja muu sellist, hiljem saime neid ka ise proovida. Üheks vahvaks näituse elemendiks oli isemängiv klaver, kuulasime W. A. Mozarti „Türgi marssi”. Peale seda sammusime tagasi kooli ning seal saime kätte projektis osalemise sertifikaadid ning sellega oligi ametlik osa läbi. Nüüd saime avastada veelgi rohkem Linzi või siis ka Salzburgi. Õpilased soovisid jääda nii-öelda kodulinna, kuid õpetaja Merike külastas nimetatutest viimast.

Reis oli väga tore ja huvitav ning me lõime palju uusi tutvusi. Kindlasti õpetasid kõik esitlused, linnatuurid ja giidiga ekskursioonid paljut. Muidugi peab välja tooma reisi parima asja - söögi, sest see oli alati hea. Jääme oma uusi sõpru ootama Eestisse, kes külastavad meid juba mais.

Maarja Runtal